Hommikut alustame mõnusa basseinis suplusega. Ilm on vähe jahedam kui muidu, veits pilvine või midagi. Äratus oli tavapärane, ritsikate sumina saatel – homme saab lõpuks vaikuses ärgata, kujutan ette kui veider see olla võib.

Basseini ääres on sel hetkel vähem rahvast ja haarame head kohad.

Järgmise vaatega võib siis hüvasti jätta.

Bye bye my favorite view. See you in couple of years.

check out toimub tavapäraselt kell 12 ja meile tullakse järgi natuke pärast kella 15. Saame 3 tundi niisama olla, sööme lõunat ja tõmbame veel mõned filmid mida lennukis vaadata.

Praegu oleme juba lennujaamas, turvakontroll sai ilma sekeldusteta läbitud.

Vaatame ja uurime Ragnariga lennukeid. Selline tavapärane teadus – kus mootorid on ja millised tiivad liiguva jms.

Lend sujus hästi. Sinna sõitsime 4 tunniga tagasi tulime teise lennukiga ja see piloot oli vähe kiirem ning lennuaeg 3.30h.

Lennukis vaatasime meie Liinaga Aladini filmi ja Ragnar Pets 2.

Maandumise ajaks kustutati tuled. Little spooky.

Oleme maandunud. Eestis jube talv ikka, 15° ainult.

Nüüd ootame pagasit ja sellega võib meie puhkusereisi lõppenuks lugeda.

THE END

On siis eelviimane päev ja mõtleme ära teha k mõne waterfuni.

Kõige ligemal olev waterfun kesskus asub ühe 5tärni hotelli rannas. Teeme väravas näo et oleme kphalikud elanijud ja trambime sisse. Tegelikult asi nii ei olnud, küsisime viisakalt ja anti meile lahkelt kaelapaelad ja suunati randa. Võtsime oma kohad sisse päikesevarju all rannatoolidel.

Muideks ennem selle hotelli leidmist jalutasime küll ühe teise hotelli hoovis ringi. Tegime tõesti näo et oleme kohalikud aga tegelikult uudistasime niisama.

Merca ja Märt võtsid JetSki aga meil nii suuri ootusi polnud ja võtsime pedalboardi. Saime kõik kolmekesi oeal olla ja tund aega ringi seigelda.

Lainetes oli päris lahe sellega. Korra käis laine ka niimoodi meist üle et kohe läbimärjaks ka.

Võtsime veel mõned päikesepaisted ja suundusime enda hotelli sööma.

Pärast paari tundi magamist läheme linnapoole poodi viimaseid shopinguid tegema.

Tegin pildi ka kohalikus poes pakutavast alkost. Tundub et hind umbes sama või nats kallim. Aga elame üle. Meil AllInclusive hotell.

Pärast õhtusööki istume veel basseinibaaris, muljetame niisama ja varsti magama. Homme viimane poolik päev veel siina ja õhtul 18.20 hakkame kodumaa poole liikuma. Koju jõuame ilmselt keset ööd.

Siin pole.mitu päeva korralikku internetti olnud. Seepärast oorn vähe eemal olnud. Proovin siis mitme oäeva kokkuvõtte teha.

Pühapäeval oli selline väga rahulik päev. Pärast hommikudööki vedelesime pool päeva bassu ääres ja lasime päikesel enda ajusid klohmida.

Siis kui ajud juba täitsa pehmed olid mõtlesime päikesele selja keerata ja minema minna. Võtsime kätte ja läksime mere äärde jalutama.

Siin oli ööga vähe tuuliseks läinud ja seetõttu ka meri rahutuks muutunud. Oli lahe neid möllavaid laineid vaadata.

Ma sain muidugi esimese kivi otsas täiesti läbi märjaks.

Vaatasin tühja basseini ja

Kui sattusin peale mingit sorti autole. Tõsi – auto mõõte ta küll välja ei andnud aga sõita oleks tahtnud küll proovide selle uberikuga. Piinlik oleks olnud aga nalja peab ka saama ju.

• 

Merca proovis kas vana aja trlefoniga seöfit ka saab teha. Ilmselt pilt tuleb hiljen postihmga järgi.

• 

Käisime mõnes teeäärses poes, tegime sisseoste ja suundusime tagasi hotelli õhtust sööma.

• 

Ennem kui sööma jõudsime vaatasime ka hotelli territooriumil ringi. Leidsime tagant nurgast tennise ja mänguväljakud.

Käisime katuseid mööd.

• 

Jep. See oli hotelli katus.

Pärast õhtusööki tuli aga hull idee ronida kõrval oleva mäe otsa. Loomulikult me mitukorda ei mõelnud, vahetasime plätud tenniste vastu ja 10 mintsaga olime selle künka otsas

ja nautisime vaateid.

pärast hotellis kuulasime natuke kohalikku süldibändi ja keerasime ennast magama.

Eile, esmaspäeval, suurt midagi ei teinud. Käisime korra rannas laineid nautimas ja vedelesime ülejäänud päeva bassu ääres päikest võtmas. Praegu nahk nii valus igaltpoolt.

Tahate näha, ma suudan sinna kõndida ja tagasi – VEE PEAL.

Hoia mu õlle ma näitan.

Tegelikult käisin meresiile pildistamas.

Täna me nii pikka trippi ei võtnud. Max km jäi 50 tuuri. Seega kolistasime mööfa vana teed läbi linna ja proovisime niisama ägedaid kohtasid leid. Mis ka muodugi juhtus.

Esialgu vaatasime niisama autost välja ja siis võtsime suuna Florida Beachi. Väga ei saanud aru mis seal Floridaga seotud on aga vahet pole. Lahe oli see sinna kuradi künka otsa maandusid lennukid. See sama millest esimeses postituses rääkiain. Vesi vesi vesi ja siis tunne et maandudgi sinna vette aga tglt tuleb kohe maa ette.

Tegime kiired sukeldumised sest kehatemperatuur oli juba lakke huppanud ja vajas jahutust.

Liikusime edasi Iraklioni kesklinna. Seal otsisime 15min. Autto parkimiseks kohta. Kusjuures need tänavad oli kõik täis pargitud ja auto vaevalt mahtus läbi. Siis leidsime ühe tasulise parkla. Maksis 4€ aga sellest polnud midagi, peaasi et ruumi oli. Tädi suunas meid kohe kuskile kahe auto vahele kuhu oleks mahtunud ainult Smart auto. Tal vist silmamõõt vähe ära. Tegin näo et proovin parkida ennast sinna ja siis läksin parkisin sinna kus ruumi oli.

Jalutades nägime tanavakalapoodi. Nei kalaliike mina ei tundnud.

üks oli päris creepy.

Võtsime suuna kindlusele ja kohtasime Bolti konkurenti.

Seal kindluses väga midagi vaadata ei olnud, kiviaja teema. Mulle väga huvi ei paku. Aga olen niisama seltsiks.

Kõhud on juba jube tühjaks läinud ja otsime ühe Taverna ja peatume seal. Lahe hubane koht ja toidud mega hea maitsega. Eilse kakaga rei saa võrreldagi.

Ja pakuti mini kohvi.

See päike oli meie ajud nii pehmeks löönud et vajasime kiirelt ühte randa.

Sinna ei läinud – otsisime järgmise.

Valisime selle. 😜

Kust leidsime ka 3 meetrise private beachi. Megailuskoht. Vesi õliselge ja näeb mitme meetrisügavusele.

Ja sellele mehele midagi ei meeldinud.

Kihutasime lõpuks hotellis, viisime asjad tuppa ja vaatasime auto kurja pilguga üle, et mingeid vigastusi poleks. Muideks eile õhtul koju sõites ajasime kogematta ühe kiisu alla. Minul ei saanud kahjuks mitte midagi teha. Autosid oli palju ja kuskile keerata minul ei olnud.

R.I.P Kitty.

Viisime auto tagasi ja liijusime ise MiniSuperMarketisse.

Offcourse ma ostsin sealt Gordonsit.

Suurus loeb.

Tegime ühed kiired basseiniujumised ja hakkasime napsutama. Nüüd me siis istume siis basseini ääres ja pea juba vaikselt sumiseb.

Ahaa. Täna läheme autoga seiklema. Auto saime korraliku, eilse jalutuskäiguajal jäime ühte Octaviat vaatama ja no siis lasime endale selle pähe ka määrida. Tavahind oli 78€ ja kui oleks 3 päevaks võtnud siis 60€ ja kuna võtsime 2 päeva siis oli hind juba 65€.

Võtsime kohe suuna itta. Seal üidavat üks lahe palmirand olema. Teepeale jäi ka igast huvitavaid kohti.

Meie sihtkohask oli Vai rand. Iseenesest polnud pikk maa 135km ainult. Aga need teed on siin sellised, et keskmine kiirus oli 50km tunnis, seega sinna jõudmine võttis meil aega oma pool päeva.

Vahepeal läksid aga kõhud tühjaks ja yegime peatuse Siitias, ranna rajoonis kust võtsime natuke keha kinnitust.

Kokkuvõttes ei olnud hea toit. Liigume edasi ja püüame unustada.

• 

Kaua sõidetud Vai Beach. Kokku 4 tundi sõitu. Tasub ennast kohe kuhjaga ära.

Natu ajalugu ka. VAI beach oli 70-80 hipide meelispaik. Tegemist on siinse aibukese rannaga kus kasvavad looduslikult palmipuud. Hipid aga käisid siin nii telkimas kui lagastamas ja järgi sellest prügimägi. Siis aga suleti see rand sootuks ja oli palju aastaid kinni. Lõpuks võtsid aktivistid kätte ja koristasid ranna ära, panid palmipuudele aia ümber ja tegid sellest mõnusa koha kus aega veeta. Täna on see selline.

Eagnar läks hulluks.

Peale randa võtsime suuna koopasse. Tee sinna oli nagu maailma kuulus Death Road. Sinka vonka mäest üles 25km ja 1 tund sõitu.

5 minutit jalutaiku kuskil mäe otsas tühermaal, igalpool kitsepabulad – nendest ei olnud võimalik mööda astuda, isegi kui väga väga tahtsid.

Koopasse me jõudsime. CAVEMAN.

Loopisime kive sinna auku. 😁

Tagasi oli umbes 100 km. Ja umbes 2 h sõitu. Vahepeal tegime ühe hubakurafikauniskohas peatuse.

Täna oleme juba teisel tripil. Sellest aga hiljem. Hotellis on kehv internet siiis ma vägapalju ei viitsi pilte üles panna, jube kaua läheb aega. Praegu leidsin hea spoti.

Seniks aga head trippimist meile. 🤘💪📸😜

Täna esimene täispikk päev siin olla, eilset ei saa arvestada sest hommikul olime ju ikkagi veel märjamaal. Hommik on ilus ja vaade on mega.

Hommikusöök oli söödav. Suht tavapärased hotelli toidud, aga igal asi veit omamoodi maitsestatud. Eile õhtuse riisigi oli selline lugu, et algul kui esimese kahvlitäie suhu panin siis peaaegu oleks hmm tulnud, aga kui veel paar tükki võtsin siis nagu harjusin ära. Lõpuks oli päris hea. Harjumise asi.

Hommikul otsustasime kohe minna shoppama. Ragnaril oli täispuhutavatujumislelu vaja ja Märdil ujukaid. Poode siin on aga need on 2km kaugusel. Veits jalutamist mulle sobib. Hommikuse tiiruga juba 12000 sammu.

Vaated on päris head.

See seal üleval, too valge, on meie hotell/korterelamu. Päris äge koht meil ikka. VA see et need ritsikad kunagi vait ei jää, nad lihtsalt siristavad kõikseaeg.

Siis aga leiame basseini…

ja teeme kiirelt ühed jahutussukeldumised.

Saame kokku meie reisijuhiga ja uurime rendiautohindasid. Uskumatut kirvest panevad siin nad ikka. Otsustame veel mitte käsi kokku lüüa ja proovime mujalt õnne.

• 

Läksimegi väikesele jalutuskäigule. Jälle umbes 2 km jalutamist. Aga see sobib meile.

Ja siis nägime oma silmaga seda ritsikat kes lärmavad siin 24/7. Kunagi vait ei jää.

Kuidas nüüd öelda kui sa reaalselt ei lähe üle tee vaid alt teed – tee alatamine ? Ei tea igajuhul seekord läksime tunnelist.

Leidsin endale lahedad plätud. Ja siis kogu perele.

Hakkasin basseini ääres istudes vaatama lennukist tehtud pilte. Olin ka meie hotelli pildile saanud.

õhtulõpetuseks tegime ühed dringid basseini baaris (siin on kõik joogid tasuta – või noh hinna sees) ja vaatasime kuutõusu.

Head ööd!